Terad olgu vahedad
Tera olulisemad osad on kandid, sakk, tavaline kaar või kiik (ingl keeles rocker), piruetikaar ja teraalune soon.
SOON - Üldjuhul on uued terad teritamata ja nendega ei saa kohe jääle minna. Teritamine tähendabki õõnsa soone tekitamist tera alla, tänu millele tekivad teravad kandid. Olenevalt uisutaja kaalust, võib soon olla erineva läbimõõduga. Kergemal uisutajal võib õõnsus olla väiksema läbimõõduga ja seega sügavam. Raskemal uisutajal aga suurema läbimõõduga ja seega madalam. Õõnsus peab olema täpselt tera keskel, pärast teritamist võib tuvastada soone korrektsust ühekroonise mündiga - ideaalis peaks münt seisma püsti täpselt tera keskel.
KANDID - on olemas väliskant ja sisekant. Algajad uisutavad kipuvad uisutama rohkem sisekandil ja seega kulub sisekant rohkem. Samuti kipuvad algajad kulutama rohkem tera keskosa. Seetõttu on algaja uisutaja tera teritamine omajagu raskem, sest peale teritamist peaks kandid olema paralleelsed ja kaar peaks olema olema endise kumerusega.
KAAR - kui pikendada teral kaart, siis saame keskmiselt 2-meetrise raadiusega ringi. Erinevatel teradel on erinevad kaared. Näiteks jäätantsus on kaar äkilisem ja võimaldab seetõttu paremini pöördeid teha.
SAKK - üldiselt kipub jääma mulje, et algaja uisutaja terad on väiksema sakiga. Tõepoolest, kui sakk on väga agressiivne, siis kipub algaja alatasa koperdama saki otsa. Samas on see harjutamise küsimus. Teisalt juhivad kriitikud tähelepanu, et terade tootjad teevad sihilikult odavamad terad väiksema sakiga, sest kui neil oleks suur sakk, siis keegi ei ostaks kallimaid terasid.
TERITAMINE - teritamine on omaette müsteerium. Kuna Eestis ei ole täisautomaatseid teritusmasinaid, siis on usaldusväärse teritaja leidmine ülioluline küsimus. On juhtunud näiteks seda, et oskamatu teritaja on saaginud maha saki. Ja seda, et teritaja sõidab käiaga üle kandi. Käsitsi teritamisel on ka risk, et käiakivi jääb ühe koha peale liiga kauaks ja kuumutab tera - selle tulemusena kahaneb terase vastupidavus. Terava tera tunneb ära sellest, et kui küünega üle kandi libistada, siis jääb kandi peale pisut küünepuru.
Teradel on üldjuhul karastatud metalli osa umbes 5 mm paksune. Teatud kasutamisaja järel saab aga teral karastatud osa otsa ja tuleb uued terad muretseda. Ühelt poolt ei ole mõtet teritada karastamata metalli ja teisalt on taolistel teradel sakk juba nii väljaulatuv, et nendega ei ole võimalik sõita.
HOOLDUS - unustage ära välismaa sõnapaar "stainless steel". Karastatud terasest uisuterad ei saa olla roostevabad. Vastupidi, kui nende eest hoolt ei kanna, siis kipuvad nad roostetama. On oluline, et peale iga treeningut oleks terad kuivaks tehtud. Selleks on hea kasutada eraldi väikest lappi või käterätikut. Kui uisud kotti pannakse, siis ei tohi neile peale jätta kõvasid plastmasskaitseid (plastmasskaitsed on ikka kõndimiseks). Vastasel korral tekib terale rooste. Kotis peavad terad olema pehmetes kaitsetes.