Adrian Schultheiss ei tahagi hommikul kell kuus ärgata

Intervjuu Adrianiga sünnib raskelt. Nimelt on tal hulk tegemist ja ei ole isiklikku internetti. Kõvasti pingutades leiab ta meie jaoks aja:
K: Mis saapaid ja terasid sa kasutad?
V: Grafi saapad ja GoldSeal terad.
K: Mis sa arvad 4.5 akslist?
V: See kõlab raskelt ja ei ole minu jaoks. Võibolla tulevikus, rõhuasetus sõnal võibolla.
K: Mis on lahti Rootsi paaridega? Tantsijaid ega paarissõitjaid pole rahvusvahelisel tasandil, kus nad on?
V: Meil oli üks paar aga nemad loobusid teineteisest. Ning seejärel tekkisid neil uue parteri leidmisega raskused, sest Rootsis ju ei ole rohkem uisutajaid olemas. See on see, mida ma enamvähem nende kohta tean, pigem peaksid nad ise enda kohta rääkima. Aga mis puutub uisutamisse üldse, siis see ei ole mingi suur sport Rootsis ja see on ka põhiline põhjus, et pole jäätantsijaid ega paarissõitjaid.
K: Mis sulle uisutamise juures kõige rohkem meeldib?
V: Mulle meeldib ärgata kell kuus hommikul kui on veel külm ja pime ning minna jäähalli, kus on ka külm ja pime. Nali!!! Ma arvan, et võistlused ja võistlemine on mulle oluline. Samuti uute kavade kokkupanek meeldib mulle.
K: Kui sa võrdled Tallinnat, Vancouverit ja Torinot, siis mis iga võistluse juures sulle esimesena meelde tuleb?
V: Tallinnast mäletan ma lund, seda oli liiga palju. Aga võistlus läks normaalselt ja see oli hea. Samuti kohtusin oma eesti sõpradega ja see oli lahe.
Vancouverist tulevad silme ette olümpiarõngad. Vancouver oli äge. Mul on hea tunne, et mu võistlus läks seal hästi ja toit oli seal suurepärane ;)
Torinos sain ma tohutult totaalselt hea uisutunde sisse. Tegin seal oma esitused oma võimete piiril, nii nagu parimates trennides. Nii et seda võistlust meenutades tuleb suur mõnutunne peale.