[kolumn] uisutamise antropoloogia

28.06.2010
Antropoloogid on tuvastanud seaduspärasuse, et kõikvõimalikud rituaalid ja mängud on kunagi omanud vägagi praktilist tähendust eluolu korraldamise osas. Näiteks matuserituaalid on tegelikult selleks, et allesjäänud inimesed paremini oma eluga edasi saaks minna.
Ning kõikvõimalike spordialade valdamine on tegelikult ellujäämiseks hädavajalik. Ja eks ohuhetkel on kaks valikut - kas ründamine või põgenemine. See, kes kiiresti jookseb, saab putku panna. See, kes kaugele hüppab, suudab üle oja hüpata. Ja teisalt siis poksijad või sumokad on need ründava taktika esindajad.
Uisutamine on justkui näide põgenemistaktika arsenalist. No aga tegelikult piisaks ju tavalise hokimehe oskustest, et mööda jääd minema pühkida. Milleks veel trikke õppida? Ja mis pistmist on piruetil või hüpetel ellujäämisega? Ja vat selles kohas oleme oma arutluskäiguga eksiteele jõudnud. Iluuisutamise asi ei ole päästa mitte üksikisikut vaid midagi enamat. Olete kuulnud väljendit, et ilu päästab maailma? Nüüd siis teate, miks te uisutate.